Ajalugu
- Prangli saar asustati juba muinasajal, esimesteks elanikeks olid kalurid ja hülgekütid
- Esimest korda mainitud aastal 1387 Rango nime all
- 12.-14. sajandil asusid Pranglile ja mujale Põhja-Eestisse elama rootslased
- Keskajast pärineb mitmeid legende Pranglist kui mereröövlite saarest
- 19. sajandil tegelesid paljud saarlased salakaubaveoga (sool, tuletikud, kohv, piiritus, tõrv)
- 20. sajandil oli saareelanike põhitegevuseks kalapüük (räim, silli, tursk), pärast esimest maailmasõda ka salapiirituse vedu
- 1949 asutati Pranglil kalurikolhoos Noor Kaardivägi, 1961 sai sellest Kirovi-nimelise kalurikolhoosi Prangli osakond
- Saare ajaloolised nimed: Wrangö, Wrängo, Wrangelsöm, Wrangelsholm, Wranjö, Wranger, Gross-Wrangelsholm, Rangelus, Rangi
Geograafia
- Pindala 6,44 ruutkilomeetrit
- Rannajoone pikkus 26,4 km
- Kaugust mandrist 17,1 km
- Läheduses asuvad Aksi, Keri, Tiirloo ja Seinakari saar
- Idarannikul on mitmeid väikseid lahtesid ja neemesid (Liivaneem, Koistu neem, Ülesaare neem)
- Kõrgeimad kohad on Punasekivi mängi ja Kullamägi, mõlemad umbes 10 meetrit
Rahvastik
- Elanikke 174 (1.01.2017 seisuga)
- Saarel on kolm küla: Lääneotsa, Idaotsa, Kelnase
Loodus
- Kogu Prangli saar on maastikukaitseala
- Saarel kasvab 455 looduslikku taimeliiki ja 70 liiki kultuurtaimi
- 30 protsenti saarest on kaetud metsaga
- Kõige levinum puu saarel on mänd
- Arvukamad imetajad: rebane, jänes, mügri, rott, hiir
- Saarel on palju rändrahne, neist suurim, Punane kivi, on hiidrahnu mõõtudega
- Saart katab mereliiv ja jäme kruus
- Pinnamood on tasane ja lauge
- Mitmel pool saarel on leitud maagaasi, mille varud pole aga nii suured, et kaevandamine ennast ära tasuks
Vaba aja tegevused
Klassiekskursioonid Pranglil. Prangli Reisid kutsub kooliõpilasi põnevatele ühe- või mitmepäevalistele ekskursioonidele. Korraldame ekskursioone Prangli saarele ja Lahemaale ning hülgevaatlusretki Malusi saarestikku. Oleme abiks laste vaba aja sisustamisel, toitlustamise organiseerimisel, vajadusel bussi ja ööbimise pakkumisel.
Hülgevaatlusretked Malusi saarestikus. Läänemeri on hüljestele, suurimatele mere-imetajatele, koduks olnud juba 10.000 aastat. Vaatlusretked toimuvad suvel ja sügisel, mil hülgepojad juba suuremaks kasvanud ning oskavad ujuda. Mereretke pikkus on 2-3 tundi, millest umbes tund kulub hülgevaatlusele, ülejäänud aeg kulub saarestikku sõitmiseks. Retked toimuvad eesti ja/või inglise keeles.
Süstamatk Kolga lahe saartel. Matk algab Kaberneemest, kust aerutatakse üle Koipsi ja Rammu Aksile, kust võib minna Keri saarele. Kui Kerile minna pole soovi, võib edasi liikuda Pranglile. Hinna sees on varustus, matkatoit ja grupijuhi teenused. Vajalik on süstasõidu kogemus.
Aksi saar on väike saar Prangli lähedal. Kunagi elasid saarel tuntud paadiehitajad Aksbergid, praegu seal inimesi ei ole, aga endisaegseid hooneid meenutavad vundamendid. Aksi saarel asub Natura 2000 linnukaitseala.